Tootjad

Jälgi meie tegemisi




Sobiva kajaki valimine

 
Kui kavatsete kajakiga teha mereretki, nautida kevadisi üleujutusi Soomaal, hullata kiirevoolulistel jõgedel või kasutada treeningeesmärgil, siis proovime selgitada mõnigaid põhitõdesi, mida peaks jälgima kajakiostu puhul. Kajaki kuju seab meile hulgaliselt kompromisse, mille vahel peaks valima kõige optimaalsema:
kursipüsivus (tracking) vs manööverdusvõime,
stabiilsus vs kiirus,
primaarne vs sekundaarne stabiilsus.

 

Kajaki pikkus on arvatavasti esimene mõõde, mida märgatakse ja selle kohta kehtib üldine tarkus: "mida pikem kajakk seda kiirem". Pikematel kajakkidel on enamasti pikem veeliin, mis  muudab kajaki kiiremaks ja pikem kiilujoon, mis teeb paremini kurssi hoidvaks (Vt. "hull speed). Samuti on pikem kajakk suuremate lainete korral stabiilsem. Väiksema pikkuse eeliseks on parem manööverdamisvõime. Samuti on lühem kajakk enamasti kergem ja selletõttu kergemini transporditav. Kokkuvõtteks võime öelda: pikemad kajakid sobivad pikemateks retkedeks avatud veekogudel, kuid vähese sõiduruumi korral on nad liiga kohmakad. Lühemad on sobivad väikestele veekogudele, kus manööverdamisvõime on olulisem kiirusest.

Primaarne (esmane) ja sekundaarne stabiilsus. Esmast stabiilsust iseloomustab, kui palju kajakk kaldub veeliikumise või aerutaja kaalu ümberjaotamise tagajärjel. See sõltub aerutaja liigutusest ja on väga subjektiivne. Sekundaarne stabiilsus näitab, kui kegesti kajakk ümber läheb. Esmane stabiilsus on rohkem tähtsam algajatele. Sekundaarne on tähtis kõigile sõitjatele, sest see on kajaki üks tähtsamaid omadusi.

 
Kajaki laius ja põhjakuju. Kõige tähtsam stabiilsuse omadus on kajaki laius. Põhjakuju avaldab kõige suuremat mõju manööverdusvõimele ja stabiilsusele. Üldjuhul on kajakid lameda, ümara või V-kujulise põhjakujuga.
Lameda põhjaga on tavaliselt laiemad kajakid, mis sobivad algajatele. Väga hea esmane stabiilsus ja manööverdusvõime. Halb kursilpüsivus. Kogemuste lisandudes võib sellisel kajakil jääda puudu kiirusest.
Ümar põhi on kõige kiirem, kuid ebastabiilsem. Ümara põhjaga kajakiga toimetulek on mõnevõrra keerulisem ning sellega harjumiseks on vaja veidi vaeva näha. Kuid kogemuste lisandudes on just kiirus see, mida ihaldatakse. Kõik sportkajakid on reeglina ümara põhjaga.
V-kujulised põhjad on tänapäeval enimlevinud matkaostarbeks kasutatavatel merekajakkidel. See annab parema sekundaarse stabiilsuse ja kontrolli kajaki üle.
 
Kajaki põhjajoon paistab, kui vaadata kajakki küljelt. Põhjajoon võib olla mõnede paatide puhul peaaegu sirge, samas kui teiste nina- ja sabaosa kaarduvad ülespoole (rocker). Kumer põhjajoon parandab kajaki manööverdamisvõimet, mis on tingitud lühemast veeliinist, aga selle arvelt väheneb kursipüsivust. Sirgema põhjajoonega kajakkidel on pikem veeliin, mis parandab kajaki kiiruse omadusi ja kursilpüsivust.


Tüür ja kiil. Matkakajakid on enamasti varustatud kas kiilu-, tüüri- või mõlema nimetatud süsteemiga. Tüüri ülesanne on manööverdamist lihtsamaks muuta - lihtsalt vajuta pedaale ja paat pöörab. Kuid tasub meeles pidada, et tüür ei asenda korralikku aerutamistehnikat vaid ainult täiendab seda. Erinevalt tüürist, ei ole kiilust manööverdamisel mingit abi. Kiilu ülesandeks on hoida paati otsekursil. Samuti lisab kiil stabiilsust külglainetuse korral. Paljud kogenud aerutajad, kes manööverdamiseks tüüri abi ei vaja, eelistavad just kiiluga paate.
 
Need olid peamised tegurid, mis määravad kajaki kiiruse, stabiilsuse ja manööverdamisvõime. Lisaks sellele peaks süsta valimisel võtma arvesse enda suurust ja kaalu, aerutamiskogemust ning kavatsusi, millistes tingimustes kõige tõenäolisemalt kavatsetakse sõitma hakata.

Ostukorv  

Tooteid pole

Saatmine 0,00 €
Kokku 0,00 €

Kassasse

VIDEOD